Lõvilõug suur "Rainbow" (värvide segu)

Paljundatakse seemnete ja pistikutega. Taim on külmakindel, tõusmed ja karastunud taimed taluvad lühiajaliselt kuni -5 ºC. Seemned võib külvata avamaale juba enne talve, kuid sel juhul on õitsemine hiline, alles augustis, seepärast on parem kasvatada lõvilõug istikutest. Seemned külvatakse kasti märtsi keskel, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist.
Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, mis koosneb kergest kamaramullast ja kõdust võrdses koguses. Seemned idanevad väga aeglaselt, temperatuuril +20+22 ºC, 10-14 päeva. Idanemiseks vajavad seemned valgust, seepärast ei kaeta neid mullaga. Tõusmed pikeeritakse 3x3, või 4x4 cm turbapottidesse.
Esimene nädal peale pikeerimist on taimed väga tundlikud liigniiskuse suhtes, seepärast on parem neid mitte kasta, vaid piserdada pulverisaatorist. Esimene pealtväetamine täismineraalväetistega viiakse läbi 7-10 päeva peale pikeerimist, teine- 10-12 päeva pärast. Paremaks harunemiseks näpistatakse taimed 5-6 pärislehe pealt. Ülemisi võrsetippe võib kasutada pistikutega paljundamiseks. Istiku staadiumis saab eristada heleda ja tumeda õiega taimi. Tumeda õiega taimede lehed on tumedamad, kui heledate õitega taimedel, samuti on leherood punane.
Külv: märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse pealsed. Istikud istutatakse avamaale mais taimede vahekaugusega 20-30 cm.
Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse.
Õitsemine: juuni-september; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud.
Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust.
Muld: eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada. See soodustab põõsaste harunemist. Vastupidav külmadele.
Haigused ja kahjurid: haigestub juuremädanikku,varremädanikku (sklerotinioos, fütaftorioos), roostesse, musta jalga, septorioosi, ebajahukastesse, kalla nematoodi. Kahjustavad täid, lestad, ripslased. Rooste korral tekivad lehe siseküljel alguses kollased või roostepruunid täpid, mis hiljem muutuvad pruuniks. Profülaktikaks hoiduge tihedast istutusest, aga kastmisel jälgige, et vesi ei satuks taimele. Haiged taimed tuleb kohe eemaldada.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3..-5 ºC. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse märtsi keskpaigas, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades. Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22 ºC ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid paksu mullakihiga. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 sm. Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulvarisaatoriga. Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt. Taime latvu võib kasutada pistikuteks. Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.
Kui soovite koguda seemet siis pidage meeles et seemne valmimine ei toimu üheaegselt. Kõige enne valmivad seemned alumistes seemnekambrites. Tavaliselt visatakse ülemine kolmandik varrest minema. Võetakse alumised kaks kolmandikku kui nad on kollakas-pruunid. Seemneid tuleb korjata ettevaatlikult kuna seemnekambrid avanevad kergesti ja seeme võib maha pudeneda.
1 g = 4000-7500 seemet. Seeme idaneb 3-4 aastat. Peale seemnete võib paljundada ka pistikutega. Pistikud juurduvad kergesti liivas, sel juhul hoitakse emataimi talvel ruumis. Seda meetodit kasutatakse harva ainult mõne täidisõielise vormi paljundamisel.

Suur lõvilõug.